Mul on tunne, et see on lagunemas. See minu maailm, milles ma viimasel ajal elan üksi. Kõiki ajan ma närvi ja ma ei tunne sellest sugugi suurt rõõmu. Mis rõõm see üldse olla saab? Ma ei tea mida teha, aga ma tean et olen hetkel väga nõrk ja murdun kergesti.










ma tõesti hoolin

Vahepeal olen teinud ära oma lõpukleidi kavandi ja ka joonistanud :)

#love

ma igatsen kõike seda mis oli enne

kuid seda ei tule kunagi

ei saa olema

ära usu mu ilusaid sõnu

enne kui pole näinud tegusid

ära usu mu siiraid silmi

millest alati soojust peegeldub

alati oli naer

sina

mina

see

kõik

meie

ümber
ma ju väärin sind
või siiski mitte?

#happyness

Mul läheb viiamasel ajal üllatavalt hästi. Koolis on kõik hinded vägagi korras ja üleüldse on kõik hetkel hästi. Tänasest hakkasin ka Canzones käima. Seltskond on mõnus ja usun, et jätkan seal käimist. Novembris lähme Hiinasse ka veel muidu. Siis täna sai meil Raimoga pool aastat. Ma oleksin peaaegu jälle ära unustanud selle, aga hommikul tuli meelde kui rääkisime tüdrukutega kuupäevadest, muide Ermol on ka täna sünnipäev. Palju õnne! Täna sirvisin ma veel burdasid, et endale kleidi lõiked otsida, kuid ma ei leidnud jätkuvalt. Emps pidi homme minema raamatukokku ja sealt vaatam mingeid moeajakirju, kus on ka lõiked sees. Loodame, et ta siis ikka leiab ka mõned. Dagnar helistas ka mulle enne, kui ma linnas olin. Ütles mulle, et tal oleks vaja homseks roosat liblikat. Ma ütlesin talle, et mul pole nisu, ega roosta riiet. Lubasin siis nisu minna ostma ja mingist muust riidest liblikas teha, kuid peale proovi olid kõik mõtted läinud. Seega jääb see mul tegemata. Vähemalt homseks küll. Peaks üldse hakkama rohkem firma asjadega tegelema. Reedel käisime Tallinnas koolitusel ka. Päris mõnus oli tegelikult, kuigi arvestades seda, et tagumik oli pärast istumisest kange. Sellegi poolest sai uusi tutvusi ja kogemusi. Oli tore!









Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist.
Päikesekiir su igas päevas.

#1

Mulle tundub, et ma olen külm. Ma ei taha kedagi endale liiga lähedale, ei võta vastu uusi tutvusi ja ei saa endaga hakkama, ainus mind mind viimasel  ajal lohutab oled tõesti Sina! Sina keda ma saan usaldada ja armastada, ma tean et sa tuled ja ei jäta tulemata. Ma tõesti usaldan sind, ma loodan, et sa ei kuritarvita mu usaldust liialt. Kuigi öeldakse ju, et suhte alus on usaldus. Ma ei tea kas seda nüüd siis tasub nii tõsiselt võtta?
Kuna täna oli veerandi esimene päev, siis ma lubasin endale, et hakkan tõsiselt õppima ja heade hinnetega oma kooli ka ära lõpetada, kuna mul on ikkagi lõpuklass. Ma tõesti südamest loodan, et ma ei murdu ja ma suudan aasta lõpuni vastu pidada. 









ma mäletan seda igavesti. meie esimest suudlust..

Siniseks jäätunud pääsuke,

külmunud silmapaar horisondil.

Varjuta inimvare-neiu nääpsuke

lamab tundmatult elutee koridoril.

Päiksesetõus keset kilkavat maailma

lõputult sillerdab hingesoojus.

Ei! Kunagi ta ei jõua sinna,

sest võõras on usk ja lootusetu lootus.

Sinipääsu tiibadel, lenneldes üle taeva,

talumatu rõõm allpool pilvi,

üksindus, tekimata tühjale hingele vaeva

ei pane kinni pigistama silmi.

Ilusat uut algust teile ilma meieta!