Maailm ei muutu, muutume meie.

Kui mind enam ei ole.

 Kui mind enam ei tule.

 Ei ole sinu jaoks olemas.

 Mida teeksid siis ?

Ilmselt sureksid valust, pisarate ja naeruga üheskoos. 

Sa ei suuda ilma minuta elada ja ma tean seda. 

Sa tulid, ja nüüd oled. 

Ma käsin ja sa teed.

Ma palun ja sa oled. 

Kas selles siis seisnebki armastus?

Sinu lihtsus ja sallivus.

Ma lihtsalt armastan neid koos sinuga.

See kõik mis on meie ümber..

alati nii ideaalne ja veatu.

Ma ei taha sind kunagi kaotada.

See kõik ei loe.

Kõik mida ma su vastu tunnen on pelgalt silmapete.

Ilmselt?

Ma ei tea enam mida uskuda.

Kes ma olen?

Kes sina oled?

Ma tahaksin teada igat sinu liigutust.

igat sammu

igat puudutust..

Kuid ei.

Ma ei ole kõikvõimas ja ei saa ka selleks.

Kuid sina..

Sina lihtsalt oled

elad

siin

ja

praegu.

Ma ei mängi sinuga.

Kuigi võiksin seda teha.

MA ARMASTAN SIND!

Pisike tõsiasi on see, et ma unustasin ära selle, et meil sai eile musiga 4 kuud. Kuigi eile oli imetore päev ja Raimo oli öösel siin, oli kõik siiski imeline. Niisiis eile läksin kooli bussiga linna Raimole vastu. Helistasin talle ja hakkasin siis talle vastu liikuma. Ma kõnnin vist tõesti leekides, sest ma jõudsin bauhofi ette sama ajaga mis tema ennast riidesse pani ja tulema hakkas. Liikusime siis linna poole, kuni tuli mõte, et võiks minna Rannarootsi. Läksimegi siis sisse ja käisime mõnes poes. Siis käisime toidupoes ja ostsime kommi. Raimo tegi selle kommipaki sellise pauguga lahti, et järjekorras olevad inimesed kes hakkasid bingot ostma said tõsise närvivapustuse ja lausa võpatasid raskelt. Siis läksime ka järjekorda ja ostsime kaks bingo piletit(me ei võitnud). Siis läksime pingile istuma ja nägime Martenit, Kevin oli parasjagu poes. Ootasime siis Kevini ära ja hakkasime linna poole liikuma. Niine bussikas nägime Karmot ka. Ta vist jääbki eluks ajaks nende karkudega käima. Siis läksime edasi kaupsi. Seal nägime Mitet ja tšillisime niisama. Ostsime shoksi, mandariine ja glögi. Edasi läksime ujulasse. Seal laksisime mõlemad endale burksi sisse ja hakkasime mandariine sööma. Hiljem umbes 18:40 tuli buss ujula ette ja me tulime koju. Ma pidin peaaegu bussis magama jääma, selline väsimus oli seal, et jube. Koju jõudes hakkasin kohe õppima ja hiljem läksin pesema. Siis otsustas musu mind kiusama hakata, ega mul midagi muud üle jäänud kui seda taluda ja üritasin sellest eriti mitte välja teha(muuseas ma kardan tohutult kõdi). Pärast tegime veel glögi ja sõime mandariine. Mõnus jõulukas tuli peale(again). Hakkasime telekat vaatama ja ma vajusin ära järsku. Magasin plaksti, edasi ma eriti ei mäleta. Emps tuli ka mingi poole 12 ajal. Hommikul ärkasin ja läksin ilusti koolis, emps viis veel musi ka kooli ära Uuemõisa. Koolis oli suht nõme päev. Ühiskonnast visati välja, matas sain 4 ja inkas ei teinud pmt mitte midagi. Seega päris hea! Siis me regasime veel oma õpilasfirma ära mille nimeks sai siis Frendy. Me hakkame soojakotte tootma igasugu looma kujulisi ja neid müüma.Muuseas ma olen toomisjuht selles firmas! Loodame et toob hästi sisse ja me saame rikkaks. Koju jõudsin umbes kolmveerand 4-st. Ma olin jälle nii väsinud. Hakkasin siis süüa tegema koos Hannesega ja õppima. Vahepeal käisime veel poes ja passisime suhteliselt niisama. Siis tuli emps, sõime ja jõime ära ja nüüd ma lähen pesema ja siis hakkab juba kättemaksukontor kunagi!
Nii et püüdke siis musid olla! ;**

Vaatan sind eemalt, eristan sind sest massist, sest endised alam, sina kõrgklassist.

Pole siiia suhteliselt ammu kirjutanud. Ega ma vahepeal midagi erilist ka teinud pole. Koolis on ka suht lebo käia hetkel, õppida eriti pole ja sellessuhtes ongi tegelt hea, et saab vahepeal puhata ka ja kõik ei ole sellise pinge all. Nädalavahetus oli nagu iga teinegi, käisime Hiiumaal ja pühapäeval olime maal, kuna oli isadepäev.Laupäeva õhtul käisime veel laura juures. Õgisime krõpsu ja vahtisime üksinda kodus 2-te. Oli tore! Esmaspäeval käisin koolis, vägevalt sai ikka nalja, birks otsustas ka nüüd lõpuks koolis hakata käima. Täna, ehk siis teisipäeval käisin koolis, 14.55 tuli buss järgi, panime kutseka poole leekima. Seal meie vana arvuti õpetaja rääkis fotograafiast ja tulingi tulema. Läksin Raimo juurde ühikasse. Passisin seal veits, suhteliselt igav elu on seal ikka(Ma ei taha mitte kunagi ühikas elada, teile teadmiseks!) Siis mingi poole 6 ajal tuli emps mulle tammikusse järgi ja läksime siis mantlit vaatama. Jälle ma seda ei leinud, nii hästi kui ma ka ei otsi, ei ole minule sobivat mantlit siin ilmas olemas, vähemalt Haapsalus mitte, kaugemale ma ei ole veel hetkel jõudnud. Siis käisime veel toidupoes ja tulime koju ära. kodus oli Hannes meile ilusti kõik söögi teinud. Sõin kõhu täis ja tulin oma tuppa õppima, kuni avatasin et ma ei oskagi joonestamist ja läksin Hannese juurde. Tema õnneks oskas. Thank you! Siis käisin veel pesemas ja nüüd ma siin siis olen. Ootan et jalka hakkaks. Kui see värdjas kohtunik on JÄLLE siis näitan telekalekeskmist sõrme ja tõmban teki üle pea.

Sa tulid ja tõid mu maailma värvid tagasi. Öeldakse, et maailm vajab päikest, et elus püsida. Mina vajan seda samuti, kuid minu päikeseks oled Sina. Sinuga tundub ka kõige pimedam öö valgust täis. Minul on nüüdsest oma maailma parim paik olemas - Sinu käte vahel. Vahel soovin, et meie koosolemise ajal tekiks ajanihe, et saaksime alati koos olla. Kui järele mõelda, siis pole ehk seda vajagi, oled niigi minuga mu südames. Luba mulle ainult üht. - Ära hakka iial rabelema seal liialt, põhjustaksid palju valu. Sa tead, et olen su jaoks alati olemas, ükskõik mis ka ei juhtuks.

i really hope..that i'm not

Ma tean, et olin varuvariant... See teeb jätkuvalt haiget ja ma ei saa sellest mõttest mitte kunagi lahti. Küll aga ma tean ka seda, et nüüdseks ma seda enam ei ole. Sa tegid mulle haiget...ma tõesti loodan et enam seda ei juhtu.








i love you. 

Sina oled see kes mind naerma suudab ajada, isegi siis kui mul on halvim tuju mis üldse olla saab. Sina oled mu päikesekiir ja mõte, mõte millest ma ei saa kunagi lahti. Need paar kuud mil ma sind tunda olen õppinud on olnud lihtsalt imelised. Alati sa suudad mind millegiga üllatada ja tõestad ennast aina rohkem sellega, et sa oled ainulaadne ja inimene keda ei saa mitte kunagi unustada. Sa oled sügaval südames, sügavamal kui sa arvatagi oskad. Sa oled lihtsalt hindamatu! Ma armastan sind igavesti..

Sina õpetasid mind armastama..